Personaalsed õpikeskkonnad on suhteliselt ideaalne lahendus grupitööle. “Tavatingimustes” on grupis alati 3-4 aktivisti kes täidavad aja oma mõtetega ära. Tihti aga ei saa sõna need kes asjast midagi ka teavad. Samuti on võimalus alati lisada erinevaid vahendeid või lahendusi võttes aluseks grupitöös osalejate tase ja soovid. Siin näiteks leidis popularsust flashmeeting. Info haldamises on agregaatorid küll vajaliku, kuid pikapeale läheb asi siiski igavaks, lahedam on siiski surfata ja vahel sattuda infole mida oteselt ei otsitud kuid pakub siiski suurt huvi.
november 28, 2008, 10:02 e.l.
Olen üsna kindel selles, et kas grupitöö toimub tavatingimustes või virtuaalses keskkonnas, ikka leidub nn sotsiaalseid laisklejaid ja aktiviste. Samas usun, et mõnele kindlasti sobib virtuaalne keskkond paremini, sest see kahandab esinemise kartust ja inimesel on võimalus oma digitaalse identiteedi taha pugeda s.t. julgust oma mõtteid välja öelda.